09.05.2009, 20:26
Juhan Liiv
1864 - 1913 Estland
Unenägu
Kui õhtul uni minu meeli köitis,
mind vabastas nii hellalt murest, vaevast,
siis uneingel mööda läinud päevast
mul ilusamat pilti sinust näitis.
Ma olin merel. Hirm mu hinge täitis;
ma olin uppumas. — Mu uhkest laevast
ju katkes kild; ei paistnud tähte taevast:
must surm kui vari ju mu kannul uitis.
Seal ilmusid mu ette tüüri juure,
sa näitsid kauge ääretuma veele, —
üks ilus rand seal säras eemalt vastu.
Nüüd lõppes hingest hirm ja palgelt mure.
Ma nägin sihti, — laev käis õige' teele
ja ühes võisime me maale astu'.
1864 - 1913 Estland
Unenägu
Kui õhtul uni minu meeli köitis,
mind vabastas nii hellalt murest, vaevast,
siis uneingel mööda läinud päevast
mul ilusamat pilti sinust näitis.
Ma olin merel. Hirm mu hinge täitis;
ma olin uppumas. — Mu uhkest laevast
ju katkes kild; ei paistnud tähte taevast:
must surm kui vari ju mu kannul uitis.
Seal ilmusid mu ette tüüri juure,
sa näitsid kauge ääretuma veele, —
üks ilus rand seal säras eemalt vastu.
Nüüd lõppes hingest hirm ja palgelt mure.
Ma nägin sihti, — laev käis õige' teele
ja ühes võisime me maale astu'.